Kristel Algvere debüütkogu „Merehurmarohi“ on looduslähedane luuleraamat, mis on värskendavalt lihtne ja kerge. See on märkamiste ja äratundmiste luule, mille tekstid kulgevad mööda Hiiumaa maastikke, aga ka Berliini ja Tartut. Algvere luulekeel on täpne ja õhuline, siin on mõnusat huumorit ja helgeid hetki. „Merehurmarohi“ on Värske Raamatu 20. raamat. merehurmarohi kitkusin sirelipõõsa ja paju ja vanade sangleppade alt õitsvaid naate ja vereurmarohtu saagisin kuivanud oksi hangusin niidetud heina rohisin samblasegust peenart kloppisin vaipu ja voodikatteid pesin käterätte ja linu ja püüre võtsin kempsust ämblikuvõrgud ära meri hurmab mind, kutsub hallhaigur lendab üle, kraaksatab luiged kluugutavad, kajakad kisavad õhtune udu lõhnab soolaselt madalad vahused pilved mere poolt tõttavad üle päikseloojangutaeva ma seisan vereurmarohud käes keset hoovi ja ei lähe mereäärde – merehurmarohi toimib