Kristel Algvere debüütkogu „Merehurmarohi“ on looduslähedane luuleraamat, mis on värskendavalt lihtne ja kerge. See on märkamiste ja äratundmiste luule, mille tekstid kulgevad mööda Hiiumaa maastikke, aga ka Berliini ja Tartut. Algvere luulekeel on täpne ja õhuline, siin on mõnusat huumorit ja helgeid hetki. „Merehurmarohi“ on Värske Raamatu 20. raamat.
merehurmarohi
kitkusin sirelipõõsa ja paju
ja vanade sangleppade alt
õitsvaid naate ja vereurmarohtu
saagisin kuivanud oksi
hangusin niidetud heina
rohisin samblasegust peenart
kloppisin vaipu ja voodikatteid
pesin käterätte ja linu ja püüre
võtsin kempsust ämblikuvõrgud ära
meri hurmab mind, kutsub
hallhaigur lendab üle, kraaksatab
luiged kluugutavad, kajakad kisavad
õhtune udu lõhnab soolaselt
madalad vahused pilved mere poolt
tõttavad üle päikseloojangutaeva
ma seisan vereurmarohud käes
keset hoovi ja ei lähe mereäärde –
merehurmarohi toimib