Vanaaegne tokkroos
Sa suursugune ja ilus lille kaunitar aastaid tagasi varastasin ma sind surnuaialt siis olid sa haua kõrval pika rohu sees väike ja habras lilleke veel.
Nüüd oled sirgunud üle kahe meetri pikaks kaunis ja ilus on su roosa õitepuhmas õiekesi on seal palju ja ohtralt
sellist lummavat lille küll mujal ei kohta.
Õite peal lendab mesimummude kari vahel ka teisi kosilasi
õhtul päikeseloojanguga sa kroonlehed suled magad hommikuni, mil uus päikesetõus tuleb.