Mõnd vaikset rõõmu

Ehkki Linda Tauli (1923-1995) nimi on ilmselt enamusele kirjandushuvilistele tundmata väärib tema luule laiemat tutvustamist. Lähtudes oma ajast, inimestest, olustikust ja isiklikest motiividest nagu enamus loojaid, suutis ta oma luulekujundite ja stiiliga tõusta kaasaegse kirjanduse heakskiidetud tasemele. Linda Tauli parimad salmid on võrreldavad tema eakaaslaste Minni Nurme või Debora Vaarandi luulega. Kujunduses on kasutatud autori illustratsioone. KUI HEA Kui hea, et käepärast minul on paber, sulg ja tint ning et naljakas rahutus taga kihutab mind. Et varnast mul ikka võtta rõõm, nali, salalein – et üles kasvasin paigas, kus õitses härjapeahein. (lk. 87) Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.