Raiskuminek

Unistuste sündimine ja suremine 1920. aastate äreva Berliini meeletus ja pidurdamatus õhkkonnas. Lugu töötust germanistist Jakob Fabianist, kes uitab 1920. aastate lõpul läbi ülekuumenenud Berliini, läbi linna, mis poliitiliselt ja erootiliselt erandlikus seisukorras – sellise käsikirja pealkirjaga „Raiskuminek“ esitas Erich Kästner kirjastusse 1931. aastal. Noor Kästner – Berliini kirjanduselu tõusev täht – oli kõik registrid lahti löönud. Tema romaanist sai kirjastuse jaoks lõhkelaeng, mille toimetajad ettevaatlikult kahjutuks tegid ja mis ilmus tsenseeritud kujul pealkirjaga „Fabian“. Isegi süütumas versioonis mõjus raamat paljudele dekadentliku ja obstsöössena. Kästneri loomingu uurija, kirjandusteadlase Sven Hanuscheki hoolikalt taastatud algne tekst ilmus esmakordselt alles 2013. aastal. Erich Kästner (1899–1974) saavutas maailmakuulsuse raamatutega „Süda vöökohal“ (1928) ja „Emil ja detektiivid“ (1929), eestlastest lugejatele on tema teostest kõige tuttavam „Veel üks Lotte“. Kui natsionaalsotsialistid Saksamaal võimu haarasid, sattusid poliitilistel teemadel aktiivselt sõna võtva Kästneri raamatud keelatud kirjanduse nimekirja, tema teoseid põletati ja tal ei lubatud enam midagi avaldada. Kästneri edasine looming ilmus Šveitsis. Erich Kästner pälvis arvukalt kirjandusauhindu, mh Georg Büchneri auhinna.