Öeldakse, et inimene on see, mida ta sööb. Sellisel juhul peaks ka 100-aastane Eesti Vabariik olema see, mida ta söönud on. Siit tekkiski mõte panna kirja selle aja toidud, iga aasta kohta üks. Neid järjestades sai ühelt poolt endalegi selgeks, kui pika tee on Eesti läbi käinud ning teisalt, kui visalt on eestlased kommetest kinni hoidnud. Ka aastakümneid kestnud nõukogude kokakunsti pealetung ei suutnud sakste ning Vene köögi ja põhjamaade sugemetega Eesti kööki eriti mõjutada. Eestiaegsed retseptid elasid uskumatult visalt, kandudes põlvest põlve ning püsisid ka siis, kui nende koostisosi ülimalt raske hankida oli. Nii on sellesse kokaraamatusse valitud Eestit erinevatel aegadel iseloomustanud toidud, alates Vabadussõja-aegsest kapsasupist ning minnes üle eestiaegsete kapsarullide, roosamanna ja nõukogudeaegse Kurzeme strooganovi 90ndate brüleekreemi ning vanausuliste moodi valmistatud kohani ja uuemal ajal populaarsust kogunud aasiapäraste toitudeni. Ajalugu sünnib köögis. Sajandi kokaraamat annab selle jaoks hea retsepti: mundris küpsetatud kartulid, ahjuliha ja kõige selle juurde üks tubli Laar kesvamärjukest – ikka selleks, et kõik ausalt ära rääkida, mis viimase saja aasta jooksul tegelikult juhtus. Suur osa ajaloost on sündinud õhtusöögi käigus pähe turgatanud mõtetest. Sellest vaatenurgast ei saa hernesupi tähtsust ajaloo kujundajana kuidagi alahinnata. Valdur Mikita Tekst Mart Laar Retseptid Angelica Udeküll Fotod Toomas Tuul