Mart Mäger (1935–1993) oli filoloog-ornitoloog. Keeleteadlasena sai kuulsaks eesti linnunimetuste uurimisega (1967), millest kasvatas raamatu „Linnud rahva keeles ja meeles” (1969; 1994). Laialt tunti ta pädevust kirjandusteooria ja poeetika vallas.
Ise luuletajaks hakanult pages ta Väino Vesipapi varjunime taha.
Linnuriik on Vesipapi ehk Mägra luules peaaegu valdaval kohal.
Poeetilised loodusvaatlused kasvavad tihti ilusaiks hingeelulisteks nägemusteks.
Koostatud raamat hõlmab Vesipapi enda luulet ja ka üksikuid tõlkeid aastaist 1975–1993. Vesipapi luule on lisaks temaatikale omapärane kõrge värsitehnilise kultuuri ja vormilise viimistluse poolest, kaotamata siiski südamlikku emotsionaalsust.