Vootele Ruusmaa on muusik ja luuletaja, „Tavaline Don Quijote“ on tema debüütkogu. Don Quijote rolli omaksvõtt annab eneseiroonilise noodi ning elutraagikat ja spliini püütakse võtta kergelt, kuigi melanhoolia ja nukrus on siiski raamatus läbivateks niitideks. Ruusmaa väljenduslaad on napp, aga tihe, siin on nii hõõguvat avarust kui ka särisevat vaikust. Raamatut saadavad autori illustratsioonid.
metalsed õhtutundlad
virguvad, et kuulata
tuttavaid hääli unise
linna suminas.
kuupinnas, eredate
tähepilkude puuraugud
kui sõnatud suud,
millest õhkub rebenenud
pilvi. kõik on ilmsi