„Teatrielu 2009“ koosneb kolmest osast, sisaldades analüüsivaid artikleid 2009. aastal teatrielus toimunust, ajaloolist tagasivaadet ning kroonikat.Teatrielu 2009 kaudu saab aimu lavastustest „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, „Onu Tomi onnike“, „Kes kardab Virginia Woolfi?“, „Pea vahetus“ (NO99); „Hecuba pärast“, „Meie, kangelased“, „Ma armastasin sakslast“ (Tallinna Linnateater); „Can’t get no/Satisfaction“ (Kanuti Gildi SAAL); „Umbes“ (Võru Linnateater); „Ballettmeister“, „Raimonds“ (Endla); „Vombat“ (Eesti Draamateater); „Ingel, ingle, vii mind taeva...“ (VAT Teater); „Unistuste vabariik“, „Indiate uurimine“ (Von Krahli Teater); „Manon“, „Cosi fan tutte“ (Rahvusooper Estonia); „Imearst“, „Richard III“ (Vanemuine) ning veel mitmetest teistest. Lisaks vaadeldakse väiketeatrite mitut palet, 2009. aasta suveteatris toimunut ning analüüsitakse käibetõe „Eestil puudub kultuuripoliitika“ paikapidavust. Teatrimälus saab Lea Tormise kaudu sõna Kaarel Ird. Autoriteks on Ott Karulin, H