Valged varjud

VALGED VARJUD Valged varjud piki kallast kaugenevad merre. Nende helkjas siluett jääb igaveseks verre. Nende kaunid ballisitsid lohisevad luha. Õhtu laotab üle vete kullakarva tuha. Hommikul kui päike tõuseb, taevas taas on õilmeis. Kuuled nagu Jeesuslast sa lalisemas sõimes. Läbi koidu tuleb tema, justkui Ingel, neidis. Minu kõige kallim- Ema, valges siidikleidis.