Võpatus on Mihkel Kaevatsi kuues luulekogu. Loominguteel iga järgneva raamatuga oma vitaalset luuleilma edasi arendav Kaevats on Võpatusega jõudnud teatava vahekokkuvõtteni, mis asetab uude valgusse ka tekstid minevikust. Möödunut analüüsiv mõtisklevam luule vaheldub vahetute olevikupiltidega, mille meelelisus pole ei epateeriv ega kulunud. Just need Kaevatsile omased täpseks lihvitud hetkepeegeldused on Võpatuses jõudnud uue küpsuseni, mis tulevikku pöörava pilgu kainestab tühjadest sõnadest ja žestidest.