EST Kõrge iga Ühiskond on praegu kujundatud võimete tipus olevate täiskasvanute järgi, kuid normaalsete ealiste muutuste suhtes on keskkond endiselt ükskõikne ja mõistmatu – nii ütleb MTÜ Kuldne Liiga 2023. aastal välja antud dokumendis „Vanusesõbralik Eesti“. Ka Sirle Salmistu kirjutab, et vanemate inimestega seostub stereotüüp, et nad on abivajajad. Vananemisega kaasneb muutusi nii funktsionaalsetes kui ka kognitiivsetes võimetes, ometi ei saa ligi nelja aastakümmet inimesi mõõta ühe mõõdupuuga, nagu me ei võrdle üheaastast 30-aastasega (lk 6). Vanemaealistest inimestest ei saa ka mõelda kui ühiskonna marginaalsest osast: 2045. aastaks on Eestis eeldatavalt 27% vähemalt 65-aastaseid inimesi. Mil viisidel saaksid ruumi valdkondade spetsialistid vananevat ühiskonda arvesse võtta? Nii ühiskonnakorralduses kui ka ruume kavandades peame lähtuma heaolu loomisest, mitte ainult probleemidest. Easõbralikus linnas tunnevad eakad inimesed end turvaliselt ja mugavalt, st nad üldse söandavad sinna minna, aga ka kaasatuna. Jaak Huimerind kirjutab Niguliste muuseumi liftist, tänu millele saab liikumisvaegusega ini-mene nüüd tunda end kirikus teiste seas võrdsena (lk 86). Ometi ei ole küsimus ainult avalikus ruumis. Nagu kirjutab Grete Tiigiste, siis iga muuseumikülastus algab kodust (lk 78). Nii liftita 5-kordses paneelelamus kui ka renoveerimiskonsensuseta tsaariaegses majas võib elanik oma kognitiivse ja füüsilise võimekuse hääbumisel oma eluasemesse, mis on aastaid olnud tema kodu, kinni jääda. Jakob D’herde sõnul on koduloome pidev läbirääkimisprotsess füüsilise eluaseme ja inimese kodukujutelma vahel, mis ei tohiks lõppeda ka kõrges eas (lk 49). Sarnases vaimus panid ise oma easõbralike kodude arendamisele aluse vanemaealiste naiste kollektiivse elamise seltsi naised Inglismaal (lk 54). Saaremaal Mustjalas võttis aga ohjad enda kätte omavalitsus, ühendades pansionaadi ja päevakeskuse, millest kirjutab Inke-Brett Eek (lk 66). Vananemine on siiski ka miski, milleks enamik inimesi vähem või rohkem teadvustatult valmistub, kõige harilikumas ning riiklikult soositud vormis raha pensionifondi kogudes. Kas avame Pandora laeka, kui küsime, kuidas ja kas mõjutavad need kõige levinumad investeerimisfondid keskkonna ja ühiskonna arenguid praegu ja lähitulevikus (lk 106)? Laura Linsi, peatoimetaja Madli Kaljuste, toimetaja ENG Estonian Architectural Review Maja, 2- 2024 (No 116) Old age Our present society has been shaped for adults at the peak of their abilities, but when it comes to normal age-related changes, the environment is indifferent and unforthcoming—so says MTÜ Kuldne Liiga [NPO Golden League] in its report ‘Age-Friendly Estonia’. In a similar vein, Sirle Salmistu writes that there is a stereotype about older people needing help. Aging is indeed accompanied by changes in functional and cognitive abilities, and yet, people whose age varies in the range of forty years cannot be measured against each other, just as we do not compare a one-year-old to a 30-year-old (p. 6). The elderly also cannot be considered a marginal part of the society—it is estimated that by 2045, 27% of the population of Estonia will be older than 65. In what ways should architects account for our ageing society? In organising our society as well as in designing our spaces, we should aim for creating welfare rather than simply solving problems. In an age-friendly city, older people can feel secure and comfortable (i.e., feel that they are able to go there in the first place), but also engaged. Jaak Huimerind writes about the lift in Niguliste Museum, which enables mobility-restricted visitors of the church to be equal among others (p. 86). And yet, the issue is not merely about public space. As Grete Tiigiste notes, every museum visit begins at home (p. 78). Both in a 5-storey apartment block without a lift and a Tsarist-era building where there is no consensus to renovate, a resident whose cognitive and physical abilities are on the decline might end up trapped in a dwelling that has for many years been their home. Jakob D’herde writes that homemaking is a constant negotiation process between a physical dwelling and a person’s imaginary of a home—a process that should not cease in old age (p. 49). In this spirit, a group of English women formed the Older Women´s Co-Housing Group and initiated the development of their age-friendly homes themselves (p. 54). In Mustjala village on the island of Saaremaa, the municipality took the lead by combining a care home and a day centre, which is reviewed by Inke-Brett Eek (p. 66). Most people are more or less consciously preparing for old age, the most ordinary and nationally approved preparation consisting in accumulating money into pension funds. Are we opening Pandora’s box when we ask how and if these most common investment funds affect environmental and social developments now and in the near future (p. 106)? Laura Linsi, Editor-in-chief Madli Kaljuste, Editor